Sel korral lubati suisa kahte helikopterit ja ka teist videooperaatorit aga nädal enne võistluse algust selgus, et ei saa ühtegi helikopterit ning pidin kiirpaate hoopis merel loksuvast paadis filmima. Aga ma ei lasknud end sellest korraldaja poolsest apsakast segada, valisin lihtsalt kiirema rütmiga muusikapala ja sain taaskord veidi teistmoodi video 🙂
Fotopisik elab jätkuvalt minus edasi aga süda ihkab järjest rohkem hoopis videotööd teha ning seega ostsin omale korralikuma videotehnika ja ootan põnevusega uusi ning huvitavaid tööpakkumisi nii siin Eestis, kui miks ka mitte mujal maailmas. Seda, kas ma saan enese kohta öelda: “Talent tuli koju”, seda ma hetkel veel ei tea, küll aga tean seda, et teen videotööd kirega – seega on ainult aja küsimus, millal muutun selles valdkonnas väga heaks.